Väikeste lastega puhkusereis võib olla katsumus mitmel põhjusel. Kui asjad ei laabu, tuleb tahtmine pärast puhkusereisi uuesti aeg maha võtta, et sellest kõigest välja puhata. Aga nagu emad-isad hästi teavad, pole see võimalik, sest laps ei ole pakk, mille tõstad nädalaks kuhugi hoiule ja kaod ise silmapiirilt.
Autor: Ivar Soopan / Reisiportaal.ee
Puhkust on aga vanematele vaja ja rutiinist vabanemiseks on seda vaja ka lapsele. Nii et puhata tuleb koos ja kokkuvõttes on see tore. Aga et see ka toredaks kujuneks, tasub puhkusereis läbi mõelda ja valida ka hoolikalt sihtkohta.
Jagan oma pere reisilood kaheks ja kirjutan eri variantidest, mille olen sel aastal läbi proovinud. Räägin enda kogemusest, mida ei saa üldistada, ja usun, et paljud tähelepanekud on teistelegi teada, aga võib-olla jääb kellelegi silma mõni pisiasi, mis aitab tulevast lastega puhkusereisi planeerida. Lisaks kirjeldan ööbimiskohti, rendi- ja lennufirmasid, mille teenuseid kasutasin, et tulevased reisijad saaksid otsustada, kas neid tasub kasutada või mitte.
Esimene osa – väikse lapsega reisile
Meie pere laps on praegu napilt üle pooleteise aasta vana. See on iga, kus laps oskab alles üksikuid sõnu öelda ja tema soovidest arusaamiseks tuleb lugeda lisaks hääletoonile kehakeelt.
Selles vanuses ei jõua laps veel ise pikalt kõndida, vaja on reisile kaasa võtta kerge käru, potilkäimine ei pruugi alati või üldse õnnestuda, mis tähendab, et aeg-ajalt tuleb mähkmeid vahetada. Lõunauni, õige lapsetoit, sooja kliimaga paigas ülekuumenemise ja päikesepõletuse oht… Tegelikult igapäevased asjad ka kodus olles, aga reisil lisandub mõningane ebamugavus, sest ollakse rohkem liikumises.
Lastega reisijad valivad tihtipeale paketireisi. Mõistetav valik, sest mõningal määral on reisijate eest ettevalmistustöö ära tehtud, osa teravaid nurki maha lihvitud. See aga ei tähenda sugugi, et ise planeerides, lennupiletit ostes ja majatust valides kukuks välja halvem tulemus.
Võrdlen neid kahte varianti ja põhjendan, miks meie just seesugused sihtkohad valisime.
Omal käel Küprosel
Märtsi lõpus ja aprilli alguses oli laps mõni kuu üle aasta vana. Meil ei olnud varasemat kogemust, kuidas poiss lennureisi vastu võtab, seepärast otsisime võimalikult lühikest lennureisi, aga samas juba rannailma pakkuvat paika. Ja loomulikult sihtkohta, mis on lapsega reisimiseks muudel põhjustel sobiv.
Leidsime, et Küpros võiks olla esimeseks perereisiks õige koht. Sellepärast, et sinna lendab mõistliku hinnaga ja otse Ryanair, reis pole ülemäära pikk, kliima peaks olema märtsi lõpus sobiv, kohalikud hinnad on talutavad.
Loomulikult kõik ootused ei täitunud. Näiteks ilm. Kuigi tavapäraselt on sel ajal Küprosel juba piisavalt soe, et käia ujumas, osutus tänavune märtsi lõpp erandlikuks. Kohalikud inimesed olid samuti jahedast ilmast häiritud. Merre me ei saanudki, aga päikest oli ja saime hakkama.
Otselend Paphosesse kestab natuke üle nelja tunni. Leidsime, et see oligi nii väikse lapsega esimeseks korraks piir. Küll oleks pikema lennu ka vastu pidanud, aga ühel kohal aktiivse lapsega istumine nõuab karu kannatust. Õnneks osa reisist laps magas.
Ryanairi edasi-tagasi lennupiletid maksid kokku 421 eurot. Otselennu kohta hea hind. Ja kui Ryanairi vahel kritiseeritakse kui puuduliku teeninduse või mõningast ebamugavust pakkuvat firmat, siis niisuguseid miinuseid meie ei leidnud. Olen lennanud sadu kordi kõikvõimalike kallite ja odavate kompaniidega, aga Ryanairile ei ole küll vähemalt selle reisi põhjal midagi ette heita. Mingi luksus see muidugi polnud, aga seda ei olnud ka oodata.
Ööbimiskoha valik
Majutuse valimine on lapsega reisil oluline. Me ei võtnud hotelli, vaid valisime korteri. Neid on Paphoses palju.
Meie apartment-majutus toimis nii, et broneerid veebis, saad kinnituse ja seal on täpselt kirjeldatud, kuidas lennujaamast kohale jõuda, kust leida võti, kellele helistada, kui on probleeme või küsimusi jne.
Korteri (hoone) omaniku või haldajaga üldjuhul kohtuma ei pea ja ei kohtugi. Võti on jäetud maja trepikoja välisukse juurde lahtisesse postkasti, kus on koodiga avatav pisike laegas, mille kood on varem meilile saadetud. Lahkudes tuleb võti samasse tagasi panna.
Apartment-tüüpi korteris oli kaks tuba, kööginurk, suur vannituba ja rõdu. Konditsioneeri pidime halva ilma tõttu kasutama korteri soojendamiseks. Kõik kodust olemist võimaldavad asjad olid olemas, kaasa arvatud pesumasin, mis oli küll nii logu, et läks lühisesse ja lõi kogu elamise elektri välja.
Tuli masin vooluvõrgust välja võtta, üles otsida elektrikapp ja kaitse uuesti sisse lülitada. See pilt, mis avanes mõneruutmeetrises toas, kus olid kõigi korterite elektriarvestid ja kaitsmed, võtaks kogenud elektrikul kõhu lahti. Eestis ei lubataks iial niisuguseid kaabliühendusi teha, aga ju Küprosel on ehituskultuur lõdvem.
Kui see välja arvata, oli meie korter ja hoonekompleks mugav. Nimeks Limnaria Gardens. Natuke maad merest eemal, aga kaunis sisehoovis on kolm basseini, päiksevarjud ja lamamistoolid. Kuna meie reisi ajal oli ilm mokas, siis meres ega basseinis käia ei saanud. Soojal ajal on see aga lastega perele hea elamispaik.
Kui midagi häiris, siis üks saksa turistide paar, kes verandal alasti päevitasid ja ringi patseerisid. Sellised 75-aastased. Tegelikult suurt ei häirinud, lihtsalt harjumatu.
Hotell maksis üheksaks ööks umbes 200 eurot, sest see ei olnud kõrghooaeg. Kõrghooajal ei maksagi lõunamaades puhkamas käia. Liiga kuum, liiga rahvarohke, liiga kallis. Limnaria Gardensi puhul oli hea veel see, et järgmisel korral samasse paika tulles saab korteri tavahinnast odavamalt.
Millist rendiautot valida?
Küprosel tasub ringi sõita ja kui vasakpoolne liiklus ei häiri, siis võiks võtta rendiauto. See on jälle üks keeruliste valikute koht. Võib rentida kohale jõudes, aga minu kogemus ütleb, et see läheb kulukamaks kui varem broneerides.
Meie võtsime rendiauto kogu reisiperioodiks ehk üheksaks päevaks. Tähtis oli, et saaksime auto juba lennujaamast, sest jõudsime Paphosesse öösel ja ainuüksi üks taksosõit lennujaamast ööbimiskohta maksis vaat et kolmandiku rendiauto koguhinnast. Mõttetu kulutus.
Kasutasin rendipakkumisi vahendavat Zest Car Rental veebilehe teenust. Rendiauto ise oli Europcari oma.
Viiekohaline, nelja uksega, automaatkäigukastiga (soovitan, sest mägedes on mugavam) sõiduki rentimine üheksaks päevaks maksis vaid 100 euro ringis. See oli väga mõistlik kulutus. Eriti arvestades seda, et Paphoses kohal olles pakuti tänavatel tunduvalt kallima hinnaga rendiautosid.
Kohapealt ostsime juurde lisakindlustuse, kuigi selle kohta liigub igasugu jutte – on see mõtekas või mitte. Ma ei tea, võib-olla ei olegi, sest kindlustus on juba rendihinna sees, aga see ei kata kõiki kahjusid. Kuna liiklus on vasakpoolne, teisi turiste palju, kes on harjunud parempoolse liiklusega, siis tundus lisakindlustus tarvilik. Kui on plaan Põhja-Küprosessesõita, siis seal ei kehti üks ega teine. Rendiautoga võid sinna siseneda, aga kui mingi jama on, siis maksad ise.
Lennujaamast rendiauto võttes saab lapsega kohe mugavalt edasi liikuda, pole passimist ja sehkendamist kottide ja lapsekäruga. Samamoodi tagasi tulles jätad auto lennujaama ja kõnnid ootesaali. Europcari teenindus oli viisakas ja ladus.
Meil oli oma turvatool kaasas, sest selle rent oli kohapeal kallis. Seda enam on mõistlik enda tool kaasa võtta, et Ryanairiga lennates ei maksa see midagi, nagu ka käru transportimine.
Pimeduses leidsime Google Mapsi abiga elamise ilusti üles. Euroliidus pole enam ka muret sellega, et interneti kasutamine oleks reisil kallis. Google Mapsi saab rahumeeli kogu reisi vältel kasutada kirvearvet kartmata. Rendiautoga tegime saarel pikki sõite ja ilma autota poleks reis pooltki nii mõnus olnud.