Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis märtsis 0,01% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2002 €/m².
Ka veebruaris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2002 €/m². Kui veebruaris tehti indekslinnades kokku 1227 korteriomandi tehingut, siis märtsis oli tehingute arv 1638. Võrdluseks – 2021. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1664 korteriomandi tehingut ehk põhimõtteliselt oli turuaktiivsus sarnane.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2021 on indeks 0,3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 221 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kui statistikas kõvasti sobrada, siis pole viimasel ajal kuid, kust mingit rekordit ei leiaks. „2022. aasta märtsis tehti ajaloolised korteriomandite hinnarekordid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Rakveres, Raplas ja Põlvas. Ometi indeks seisab ja põhjuseks on see, et tehinguaktiivsus on odavamates piirkondades oluliselt suurenenud, samas Tallinna väga kõrgeks paisunud hinnad hoiavad aktiivsust pigem keskpärasel tasemel, jäädes üle 10 protsendi maha ka eelmise aasta märtsikuisest tehingute arvust,“ selgitas ta.
„See, mis toimus Tallinnas eelmisel aastal, on nüüd jõudnud kohale väiksematesse linnadesse – nõudlus on pakkumisest oluliselt kõrgem ja hinnad lähevad mühinal üles,“ lisas ta.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.
Üüriturul käib rabamine, ukrainlasi on hakatud vältima
Kui veel veebruari lõpus oli Tallinnas pakkumises üle 1300 üürikorteri, siis nüüdseks on see langenud alla 700, pakkumiste arv on langenud ka teistes suuremates linnades. Suure puhastustöö on teinud Ukrainast pärit põgenikud, keda aga kohalikud üürileandjad on vältima hakanud.
Sooman ütles, et suurim nõudlus üürikorterite järgi on pealinnas. „Vaadates sõjapõgenike jaotust piirkonniti, on see ka igati loogiline. Eelkõige otsitakse tikutulega taga magalarajoonide kortereid, kuna need on kiiruga lahkuma pidanud inimestele kõige taskukohasemad,“ ütles ta.
„Ehkki ukrainlased pole suuremaid pahandusi Eestis korraldanud, on paljud üürileandjad hakanud põgenikele majutuse pakkumist vältima. Sõja esimestel nädalatel oli solidaarsus märksa suurem ja pigem tunti uhkust, kui abivajajaid aidati. Nüüd seatakse kahtluse alla nii põgenike maksevõime, kultuurilised eripärad kui ka suisa poliitilisel tasandil pommide eest pääsenud korralike perede elukombed,“ nentis Sooman.
„Eesti põhiseadus on juba selliselt üles ehitatud, et varaomanik on oma vara käsutamisel vaba ja vabas maailmas nii olema peabki, kuid kutsun üürileandjaid siiski üles automaatse ei-vastuse asemel süvenema konkreetse üürniku tausta, mitte looma eelarvamusi neist sõltumatu sõja tõttu,“ lisas ta.
Hinnasurve Tallinna korteritele hakkab järgi andma
Kiire hinnatõusu läbi teinud Tallinna korterite defitsiit hakkab mööduma, kuna kõrge hinnaga ostjaid jääb üha vähemaks ja pakkumiste arv on aasta algusest märkimisväärselt tõusnud.
Pindi Kinnisvara vanemmaakler ja hindaja Arik Piirisild ütles, et Tallinnas oli aasta alguses müügis enneolematult vähe, kõigest 1150 järelturu korterit. „Nüüdseks on kaupa turule juurde tulnud ja hinnaralli möödumas – praeguseks on pakkumisi juba ligi 1600 ehk enam kui kolmandiku võrra rohkem,“ ütles Piirisild.
„Uusarenduste turul on defitsiit jätkuv, kuna seal päevapealt midagi ei muutu. Järelturu korterite ostjatel on aga nüüd valik suurem ja ostuotsuseid saab rahulikumalt läbi kaaluda,“ selgitas Piirisild, kelle hinnangul võib pakkumiste arv suve lõpuks ka 2000 künnise ületada.
Elamumaad ostetakse võrreldes kriisieelse ajaga kaks korda enam
Koroonakriisiaegne kinnisvara rabamine on aktiivsuse kasvu poolest olnud ootamatult kõige äkilisem elamumaa puhul, mida soetatakse suisa kaks korda rohkem.
Pindi Kinnisvara Saaremaa kutseline maakler ja hindaja Elis Pihl ütles, et kui 2019. aastal osteti terves Eestis 2420 elamumaad, siis 2020. aastal juba 3033 ning mullu lausa 4760 ühikut.
„Tulevikuvisioonide nimel investeerimine, üleüldine vaba raha parkimine, seda soodustanud pensionireform…,“ loetles Pihl mõned põhjused, miks elamumaade turg on muutunud niivõrd aktiivseks.
„Ka tänavu tõotab tulla vilgas aasta, ehkki tagasilöögid ehitusturul võivad mõnevõrra hoogu pidurdada,“ sõnas ta.
Pihl lisas, et peale elamumaade on kasvanud oluliselt ka maatulundusmaade ostu-müügitehingute arv – 2019. aastal tehtud 7606 tehingult 10346 tehingule eelmisel aastal. „Paljusid neist saab tänu muudetud korrale projekteerimistingimuste alusel ka hoonestada,“ selgitas ta.
