Tervisetõendi puudumise tõttu lõpetas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 213 vabatahtliku päästetöödes osalemise õiguse. Navigatsiooniperioodini jäänud kuude jooksul on kõigil neil võimalik tervisekontroll läbida ja vabatahtliku merepäästja staatus taastada.
Detsembri lõpu seisuga on aegunud sadade vabatahtlike merepäästjate tervisetõendid. Tervisekontrolli läbimise tõendamise kohustus on vabatahtlikul merepäästjal endal, kuid PPA tuletas aasta jooksul kõigile ühingutele uuendamise kohustust korduvalt meelde. Tervisetõendit pole vaatamata sellele PPA-le esitanud 213 inimest, kes vabastati PPA otsusel vabatahtliku merepäästja staatusest.
PPA valmisoleku ja reageerimise büroo mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla sõnul kaitseb tervisekontrolli läbimine ja oma tervise jälgimine eelkõige vabatahtlikku ennast. „Merepääste on füüsiliselt ja ka vaimselt raske ala ning väljakutsetel võib alati tulla ette midagi ootamatut – ilm ja meri, aga ka sündmus ise võivad hetkega muutuda. Vabatahtlikud merepäästjad on meie jaoks võrdväärsed partnerid, keda kaasame aastas pea pooltele merel juhtunud sündmustele. Peame olema kindlad, et merepäästjad, kelle saadame sündmust lahendama, on pädevad ja võimekad ka keerulistes oludes hakkama saama. Kõige tähtsam on, et inimesed merelt tervena tagasi jõuaksid ega paneks end ülemääraselt ohtu. Seetõttu on tähtis, et ka arst annab hinnangu, et inimese tervis võimaldab tal kõrge riskiga töös osaleda,“ selgitas Kohtla.
Vabatahtliku merepäästja staatuse omandamiseks peab inimene vastama vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele, läbima vähemalt baasõppe ja sooritama arvestuse ning tema tervislik seisund peab võimaldama tegutseda vabatahtliku merepäästjana. Tervisekontroll tuleb läbida iga viie aasta järel. Vabatahtlikel, kes praegu staatusest vabastatakse, kuid kes otsustavad siiski, et soovivad merepäästjatena jätkata, tuleb esitada PPAle vajalikud dokumendid, sealhulgas kehtiv tervisetõend. Baaskoolitust nad uuesti läbima ei pea.
Vabatahtliku merepäästja staatuse lõpetamine ei tähenda, et need inimesed enam ühingu tegevusest osa võtta ei saa. Lisaks päästetöödele vee peal teevad vabatahtlikud merepäästeühingud oma kogukonnas tihedat ennetustööd, koolitades inimesi mereohutuse alal.
PPA hinnangul ei mõjuta tervisetõendi esitamata jätnud inimeste vabastamine sündmustele reageerimise kiirust. „Ühingute liikmeskond on piisavalt suur ning aktiivsed vabatahtlikud, kes valmisoleku tagamisse kõige enam panustavad, uuendavad tõendi õigeaegselt. Praegu on talvehooaeg ning paljud ühingud ei ole reageerimisvalmiduses, see annab kõigile, kes soovivad oma vabatahtliku staatuse taastada, aega veel enne navigatsioonihooaja algust seda teha,“ ütles Kohtla.
PPA on sõlminud merepäästetöö korraldamiseks tsiviilõigusliku lepingu kokku 34 vabatahtliku mere-, jõe- ja järvepäästeühinguga. Pärast tervisenõuetele mittevastavuse tõttu tunnustuse äravõtmist on Eestis kokku 444 tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat.
