Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2 686 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 81 testi tulemus osutus positiivseks.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 37 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 27, Võrumaale 7 ning Viljandimaale ja Põlvamaale kaks uut kooronaviiruse juhtu. Tartumaale ja Pärnumaale lisandus üks koroonaviirusesse nakatumine. Neljal positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalasega.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 50,64.
Harjumaa 37 (neist 34 Tallinnas) uuest juhtumist neli on seotud nakatumisega pereringis ning kolm nakatumisega töökohal. Ühe juhtumi nakatumise asjaolud on teadmata, ülejäänud nakatumiste asjaolud on veel täpsustamisel.
Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on ligi 2600 inimest, kellest 359 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada seitset kollet, millest suurimad on Ida-Tallinna keskhaigla kolle (41 nakatunut, neist 26 haigla töötajad) ja Läänemere gümnaasiumi kolle, kus on haigestunud 26 õpilast ja 10 õpetajat. Esimese töökoha koldega on seotud 20, Haapsalu nostalgiapäevade koldega 8, Päästeameti koldega seitse, teise töökoha koldega kuus ja perekonna koldega samuti kuus juhtumit.
Ida-Virumaa uutest juhtumitest üheksa on seotud nakatumisega pereringis ning kuus nakatumisega tutvusringkonnas. Neljal juhul saadi haigus koolist, ühel juhul toodi viirus sisse Moldovast ning ühel juhul nakatus inimene töökohal. Viie juhtumi asjaolud on täpsustamisel.
Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas kaheksa aktiivset kollet, millest Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud seitse, esimese Sillamäe töökoha koldega 14 ja teise Sillamäe töökoha koldega 9 inimest. Tutvuskonna koldega on seotud 30, Tammiku põhikooli koldega 11, Kohtla-Järve kesklinna põhikooliga 6, teise Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega seitse ja Kohtla-Järve sünnipäeva koldega viis inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1000 inimest, kellest on haigestunud 204.
Viljandimaa kaks uut haigusjuhtu on seotud nakatumisega pereringis, Tartumaa uus haigusjuhtum on seotud nakatumisega töökohal. Võrumaa üks juhtum on seotud nakatumisega töökohal, teine aga nakatumisega pereringis.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses üle 440 inimese, kellest 56 on haigestunud. Regiooni jälgimisel on üks aktiivne kolle Võru töökoha kolle, millega on seotud 21 haigestumist.
Pärnumaa uus juhtum on seotud nakatumisega töökohal. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi 250 inimest, kellest 26 on haigestunud.
Lääne-Tallinna keskhaiglas suri koroonaviirusesse nakatunud 84-aastane naine
1. oktoobri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 36 inimest, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Koju saadeti kaks patsienti, üks patsient viidi Ida-Viru keskhaiglast üle teise haiglasse.
Lääne-Tallinna keskhaiglas suri koroonaviirusesse nakatunud kokku 84-aastane naine, kokku on Eestis surnud 65 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 467 COVID-19 haigusjuhtumit 454 inimesega.
1. oktoobri seisuga on tervenenud 2 643 inimest. Neist 2028 inimese (76,7%) haigusjuhtum on lõpetatud, 615 inimese puhul (23,3%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on võimalik saatekirjaga koroonaviiruse ninaneelu proovi anda 18 testimispunktis, millest kolm asuvad sadamas ja lennujaamas ning on mõeldud Eestisse saabujate testimiseks.
Eestis on kokku tehtud ligi 216 000 esmase testi, nendest 3 450 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Järgmised nädalad on kriitilised viiruse kontrolli alla saamiseks. Maski kandmine ei ole Eestis küll kohustuslik, kuid mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, heale kätehügieenile ja heale respiratoorsele hügieenile. Maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Maski peaksid kandma kõik koroonaviirusesse haigestunute kontaktsed, isegi siis kui sümptomeid veel pole. Maski tasub kanda külastades rahvarohkeid suletud ruume – poed, kaubanduskeskused, ühistransport jm. See on tungivalt soovitatav just nendes piirkondades, kus on tekkinud uued nakkuskolded. Maski tuleks kanda ka väljas rahvarohketes kohtades viibides, kui pole võimalik hoida võõraste inimestega distantsi. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti, ennast nakatamata. Pärast maski eemaldamist tuleb käed desinfitseerida.
Terviseamet paneb südamele: Olukord muutub tõsisemaks
On oluline, et me kasutaksime kõiki võimalusi, mis aitavad pidurdada viiruse leviku edasist laienemist. COVID-19 haigus on jõudmas elutähtsate teenuste ja riskirühmadeni (haiglatesse ja hooldekodudesse). Arvestades viiruse leviku kasvu maailmas ja Euroopas, tuleb välisreisid jätta ära ning veeta koolivaheaeg Eestis. Igaühe käitumisest sõltub, kas saame vältida suuremaid piiranguid ja jätkata tavapärast elu.
Kuna lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui 2 meetrit ja pikema aja jooksul kui 15 minutit, siis haigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada – sageli viibitakse tunde tihedalt koos kinnises ruumis ning räägitakse valjul häälel. Viimane aitab viiruseosakestel aga veelgi paremini levida.
Kindlasti võiksid üritustel osalejad oma telefoni paigaldada koroonaäpi HOIA, mis aitab võimalikku lähikontakti tõhusamalt tuvastada.
Kuidas peatada koroonaviiruse levik?
· Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine.
· Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski.
· Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.
· Järgida tuleb kätehügieeni ehk teisisõnu: käsi tuleb pesta tihti.
· Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
· Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.
· Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega.
· Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.
· Laadi Google Play või App Store’i kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad nii anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli. Loe lisa www.hoia.me
COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 147 006 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 70 inimest.
Lisainfot COVID-19 kohta leiab terviseameti veebi– jaFacebooki-lehelt.
Lisaks: Meieni on jõudnud info, et mõnedel inimestel on meie lähikontaktsete teavitamisega tegelevalt kõnerobotilt kõne saades tekkinud kahtlus, kas helistajaks on ikka terviseameti kõnerobot.
Üheks võimaluseks kõne õigsuses veenduda, on vaadata helistaja numbrit. Kõnerobot kasutab alljärgnevaid numbreid:
+3726011104
+3726011041
+3726011365
+3726011143
+3726011355
Kõnerobot teeb lisaks esmastele teavituskõnedele ka kontrollkõnesid uurides, kas nädala eest hoiatuse saanud inimesel on tekkinud koroonaviiruse sümptomid. Kui inimene tunneb end halvasti, spalutakse tal kohe oma perearstiga ühendust võtta.
Kõnerobot loodi aitamaks terviseameti töötajaid, sest lähikontaktsete arv on viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud. Haigetega suhtlevad endiselt terviseameti inspektorid.
