Daniel Vaarik kirjutab veebilehel Memokraat sellest, et suured tehnoloogilised murrangud (nagu näiteks suhtlusportaalide üha suurem populaarsus) on lõhkunud harjumuspärase piire ning võimusuhteid.  "Kui 1985. aastal võis mõni avalik figuur olla kindel, et kui hästi valetada, siis see välja ei tule, siis 2012. aastal võib see figuur olla kindel, et isegi kui hästi valetada, siis see tuleb välja.

"Eilses Kolmeraudse saates nimetas Valdo Randpere teiste seas ka mind kui “grupi” liiget, kes põhimõtteliselt ei armasta erakondi ning kes on loonud enda ümber mingisuguse “tõemonopoli” atmosfääri," kirjutab veebilehel Memokraat Daniel Vaarik. "Kuigi see jutt loodetavasti ei kõla kuigi usutavalt, leidsin siiski mõned mõtted, mida tahaksin jagada."

Ainus, mida me suudame maailmaturule pakkuda on ideed, kuid need on kergesti kopeeritavad; tööjõud, sest toodet me luua ei suuda; tooraine, kuid puitu ja tuumakütust on praegu saadaval veelgi odavamatest riikidest.

Tänane Eesti Päevaleht avaldas intervjuu peaminister Andrus Ansipiga. Teemaks Rein Raua arvamusartikli "Back in the USSR" sõnum. Kuigi Reformierakonda kritiseerivad arvamused lähevad kohati üle piiri ja hüsteeriliseks, lisab Ansip oma tuntud kombel taas õli tulle, pidades kritiseerijaid asjadest valesti arusaavaks massiks. 

1974. aastal avaldas Aleksandr Solženitsõni alljärgneva essee, mis levis salaja käest kätte. Otsides sellel nädalal teksti, mida avaldada, leidsime selle olevat sobivaima, kirjutab veebileht Memokraat.

"Esmaspäeval avaldatud riigiprokurör Heili Sepa määrust lugedes jäi mul tunne, nagu sirviks mõne antropoloogi ülestähendusi külaskäigust ühe kauge ja veidra suguharu juurde," kirjutab Tarmo Jüristo veebilehes Memokraat. "Need, kelle ütlused ja selgitused seal ära on toodud, on küll selgesti äratuntavalt arukad inimesed, kes samas aga räägivad asju, milles, nagu Ahto Lobjakas oma essees tabavalt märkis “meie kokku kogutud inimmõistus enda peegeldust enam ära ei tunne”."

Eesti riigi efektiivsus  mitmes kulukas valdkonnas on võimalik ainult seetõttu, et meie, selle riigi inimesed, muudame selle võimalikuks. Käime katkiste hammastega ja sööme ibuprofeeni, kui valutab. Teeme kõrge kvalifikatsiooniga tööd madala palga eest, ja teeme seda 50 ja 60 tundi nädalas, et peret vähegi vastuvõetaval tasemel ära majandada.

Viimastel aegadel on üha rohkem juttu kivistunud soorollidest,  sugudevahelisest palgalõhest, ebavõrdsest perekondlikust tööjaotusest jne - ning ilmselt just neist probleemidest tulenevalt arutatakse järjest rohkem  sooneutraalse kasvatuse võimalusi ühiskondlikes lasteasutustes, laste- ja õppekirjanduses, lastele ja noortele suunatud massiüritustel.

"Suur hulk eestimaalasi peab kaardimakse võimalust legaalse ettevõtluse võrdkujuks ning on sügavalt häiritud, kui seda põhiõigusena tunduvat makseviisi mõnes asutuses ei pakuta," kirjutab Swedbanki jaepanganduse divisioni direktor Ulla Ilisson. "Teine osa aga kasutab pangakaarti peamiselt sularaha väljavõtmiseks pangaautomaadist, mistõttu jäävad neil kasutamata mitmed pangakaardi eeliseid."