Tootjahindade kasv oli viimase kahe aasta madalaim

Töötleva tööstuse tootjahinnad on viimase aasta jooksul muutunud vähe. Viimastel kuudel on Eesti hinnakasv olnud Euroopa Liidu keskmisest madalam, aga ka teistes Euroopa riikides on hinnasurved vähenenud. Statistikaameti andmetel kasvasid juulis Eesti töötlevas tööstuses tootjahinnad 0,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Juunikuuga võrreldes kerkisid hinnad aga 0,2 protsenti.

Varasemalt hinnatõusu vedanud tööstusharudes on toodangu kallinemine aeglustumas. Toiduainetööstuses kasvasid hinnad aastaga 4,6 protsenti, mis oli selle aasta aeglaseim kasv. Hinnatõusu pidurdumine oli kiireim kalatööstuses, kus juulis kallines toodang ligi 8 protsenti, samas esimese poolaasta keskmine hinnakasv ulatus üle 20 protsendi. Järgnevatel kuudel hakkab toiduainetööstust mõjutama tooraine kallinemine maailmaturul. Kui juunis oli nisu hind maailmaturul veel aastatagusest madalam, siis juulis 32 protsenti kõrgem. Tõenäoliselt jõuavad kõrgemad tooraine hinnad mõningase viitajaga järgnevatel kuudel ka meie toiduainetööstuse toodangu hindadesse.

Suurematest sektoritest on tootjahinnad langenud aastaga peaaegu protsendi jagu nii puidutööstuses kui ka muude masinate ja seadmete tootmises. Keemiatööstuse hinnatõus ulatus 5,3 protsendini, nii naftatoodete kui keemiatoodete impordihindade kasv on samuti pidurdunud.

Juulis pöördusid ekspordihinnad aastases võrdluses üle pika aja langusse, kahanedes 1,2 protsendi võrra. Aastaga on ekspordihinnad enim langenud metsamajanduses, ent suurim mõju on hindade kahanemisel elektroonikatootmises, tulenevalt nõudluse vähenemisest välisturgudel. Eelmise kuuga võrreldes toimus kerge tõus (0,1 protsenti), kuid kuude lõikes on hinnamuutus olnud viimasel ajal küllaltki volatiilne. Ka impordihindade aastase kasvutempo aeglustumine jätkus juulis, jõudes 2,6 protsendini. Impordihindasid mõjutab jätkuvalt enim nafta maailmaturuhinna muutus. Kuuga langesid impordihinnad ühe protsendi võrra.

Juulis tõusid ekspordihinnad aastaga võrdselt kümnendiku võrra rõivatööstuses ning masinate ja seadmete tootmises, keemiatoodete hinnad olid 8 protsenti kõrgemad kui aasta varem. Jätkuvalt olid languses palgi (-17 protsenti) ja elektroonikatoodete ekspordihinnad (-4 protsenti).

Naftasaaduste sisseveohinnad olid juulis aastatagusest perioodist veel 5 protsenti kõrgemad, kuid juunikuust juba 6 protsenti madalamad. Samal tasemel kütustega on aastaga tõusnud masinate ja seadmete impordihinnad. Kõige suurem hinnatõus (13 protsenti) on aastaga toimunud palgi sisseveol, kuid tema osakaal impordihinnaindeksi kujunemisel on väike.

Ettevõtjate hinnangul püsivad müügihinnad lähikuudel pigem muutumatuna – nii prognoosis juulis üle 4/5 Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud tööstusettevõtetest. Ka tööstusharude lõikes oodatakse valdavalt hindade püsimist praegusel tasemel.

Karel Lember

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium