Peaminister Andrus Ansip teatas täna valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel, et tema kommentaar 8. veebruaril riigikogus tehtud ACTA-teemalisele sõnavõtule on kontekstist välja rebitud ja ta pole kunagi ACTA-vastaseid solvanud. Ansipi kommentaar riigikogus algatas nn fooliumimütsikest protesti. Kuulasin Ansipi kommentaari 8. veebruaril televisioonist ja see oli riigimehe kohta pisut ehmatav, aga Ansipil on õigus - tema kommentaar oli otseselt Õhtulehe artikli kohta ja peaminister ei pidanud silmas ACTA-vastaseid laiemalt. (Loe Wikipedia kokkuvõtet, mis on ACTA)
Fooliumimütsikeste protestiaktsioon on olnud viimastel päevadel meedia üks lemmikteemasid. Kahjuks juhtus nii, et teema hakkas elama oma elu ja rahvasuus omandas Ansipi reageering laiema tähenduse. Võib vaid oletada, kas Ansip ka tegelikult suhtub ACTA-vastastesse tõrjuvalt või ülbelt, nagu meedias on korduvalt väidetud, kuid ajakirjandus peaks olema niisuguste juhtumite puhul täpsem ja mitte aranžeerima sündmusi omatahtsi.
Nagu aeg näitas, oli ajakirjanduse kaasabil võimalik Tallinnas ja Tartus tänavaile kokku saada umbes 2000 inimest, kes vastandusid suures osas otseselt just Ansipi väljaöeldule. Inimesed tundsid end solvatuna, aga ilmselt lugesid vähesed riigikogu stenogrammi mõttega otsast lõpuni läbi, et aru saada, keda peaminister tegelikult sarjas.
Vähe sellest, teema jõudis ka välismeediasse. Ebatäpsusest või hilisemast üldistamisest alguse saanud pisiskandaalike paisus suuremaks kui oleks pidanud. Mis samas ei tähenda, et Ansip ei käituks vahel üleolevalt või et seda ei teeks aeg-ajalt meie valitsus. Praegusel juhul reageeris aga Ansip tõesti Õhtulehe artiklile ja tal on õigus loota, et tema ees vabandatakse.
Hoolimata eelmärgitust on asja juures hea see, et tundlik teema tõusis teravalt päevakorda ja ACTA ehk võltsimisvastase kaubanduslepingu üle algab laiem arutelu. Ilmselt ehmatas rahva reaktsioon ka Reformierakonda, kust tuli arutelu heakskiitev avaldus ("Reformierakond: võltsimisvastast kaubanduslepingut tuleb parlamendis põhjalikult arutada"). Selline artikkel oleks pidanud aga valmima enne "fooliumimütsikeste protesti".
Järgnevalt Andrus Ansipi avaldus:
Peaminister Ansip: Kas ma kahetsen?
Peaminister Andrus Ansipi kommentaar 8. veebruaril Riigikogus tehtud ACTA-teemalisele sõnavõtule.
Jah, ma kahetsen. Kahetsen, et ma ei arvestanud võimalusega, et iga minu sõna või lauset võidakse kasutada esialgsest kontekstist väljarebituna suvalises kontekstis. Kahetsen, et need kontekstist väljarebitud laused riivasid inimesi, keda ma pole kunagi solvata tahtnud.
Kritiseerisin riigikogu infotunnis konkreetse Õhtulehe artikli (06.02.2012) konkreetseid väiteid. Tsiteerigem veelkord Õhtulehe artiklit, nagu see on toodud ära ka riigikogu stenogrammis:
„ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta. Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada.“
Ma olen kategooriliselt rahva hirmutamise vastu. Ma ei talu, et meid ähvardatakse kohtuta vangi viimisega.
Jään oma seisukoha juurde – need Õhtulehes avaldatud väited on haige fantaasia vili ning et väidete autor vajab abi. Nagu riigikogu stenogramm kinnitab, ütlesin sõna-sõnalt nii: „Teate, see, kes midagi taolist väidab…“ . Järgneb kujund, mida kontekstist väljarebituna on ohtralt eksponeeritud.
Paraku kuulen raadiost ja telest ning loen ka soliidsest ajalehest, et „peaminister Andrus Ansip leidis kolmapäeval riigikogu infotunnis, et ACTA- vastased võiksid kanda fooliumist mütsi, ning avaldas arvamust, et kõik ACTA-vastased on ilmselt mingeid seemneid söönud“. Ma ei ole kunagi midagi taolist väitnud. Loodan, et valeväidete levitajad vabandavad nende ees, keda nad on solvanud.
Paljude kurvastuseks olen endiselt seisukohal, et Eesti liitumine ACTAga on mõistlik. Argumenteeritud väitlus sel teemal on vajalik ja loodan väga, et ka võimalik. Usun, et Riigikogus toimuv debatt tuleb asjalik ja põhjalik.
Tunnustan neid arvamusliidreid, kes vaatamata valitsevale hüsteerilisele sallimatusele on julgenud esitada argumenteeritud seisukohti. Hindan eriti kõrgelt Linnar Viigi ja Mihhail Lotmani kodanikujulgust. Muidugi olen pettunud, et oma seisukohtade väljaütlemiseks peab praeguses Eestis olema julge inimene.
Meil tasuks kaaluda, kas me tahame kuuluda kokku näiteks Soome, Rootsi ja Taaniga, kes peavad võltsimist patuks ning on ACTA allkirjastanud. Mina tahaks, et Eesti kuuluks Põhjamaade hulka.
Väljavõte riigikogu stenogrammist 08.02.2012
Heimar Lenk
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! 20 miljonit krooni läks kanalisatsiooni. Te olete täna hästi luulelises meeleolus ja mul on selle üle hea meel. Aga ma ootaksin siiski natuke tõsisemaid vastuseid selle ACTA lepingu kohta. Te juba nimetasite, et mõned riigid ei ole siin veel ühinenud, Slovakkia ja Tšehhi ütlesid sel nädalal sellest lahti ja Poola ka kahtleb selles, mis on avalikkuse ette tulnud. Millest siiski nii palju neid erimeelsusi? Kust tuli jälle see eestlaste selline eriti etteruttavus, et teeme kiiresti ära, nii et mitte keegi siin ei kuulnud, kui ta esimesed allkirjad peale sai?
Peaminister Andrus Ansip
Härra Heimar Lenk! Te olete asjast ikka väga valesti aru saanud, Eesti kuulub nende 5 Euroopa Liidu liikmesriigi hulka, kes pole allkirjastanud võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumist, mitte nende 22 hulka, kes on juba ammu allkirjastanud, nagu näiteks Rootsi. Me oleme nende hulgas, kes ei ole allkirjastanud. Kus me ruttasime, ma küsin. Ma ei saa aru nendest inimestest, kes on teinud ACTA-st mingisuguse tondi. Täna hea kolleeg Rein juba tsiteeris Õhtulehte. Ma võtan ka Õhtulehte tsiteerida. 6. veebruar 2012: "ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta." Vaadake, mis meid ees ootab! "Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada." Sõbrad! Põllumajandusega on nüüd täiesti läbi! Laar üritas, ei saanud hakkama, ACTA teeb selle asja ära! Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. (Naer.) Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi! Aitäh!