kolmapäev, 19 juuni, kell 17:00:07
RSS vood Twitter Facebook Helista

Arvamus: Õnneks või kahjuks, aga peaministril on õigus

Peaminister Andrus Ansip. (valitsus.ee)

Peaminister Andrus Ansip teatas täna valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel, et tema kommentaar 8. veebruaril riigikogus tehtud ACTA-teemalisele sõnavõtule on kontekstist välja rebitud ja ta pole kunagi ACTA-vastaseid solvanud. Ansipi kommentaar riigikogus algatas nn fooliumimütsikest protesti. Kuulasin Ansipi kommentaari 8. veebruaril televisioonist ja see oli riigimehe kohta pisut ehmatav, aga Ansipil on õigus - tema kommentaar oli otseselt Õhtulehe artikli kohta ja peaminister ei pidanud silmas ACTA-vastaseid laiemalt. (Loe Wikipedia kokkuvõtet, mis on ACTA)

 

Fooliumimütsikeste protestiaktsioon on olnud viimastel päevadel meedia üks lemmikteemasid. Kahjuks juhtus nii, et teema hakkas elama oma elu ja rahvasuus omandas Ansipi reageering laiema tähenduse. Võib vaid oletada, kas Ansip ka tegelikult suhtub ACTA-vastastesse tõrjuvalt või ülbelt, nagu meedias on korduvalt väidetud, kuid ajakirjandus peaks olema niisuguste juhtumite puhul täpsem ja mitte aranžeerima sündmusi omatahtsi.

 

Nagu aeg näitas, oli ajakirjanduse kaasabil võimalik Tallinnas ja Tartus tänavaile kokku saada umbes 2000 inimest, kes vastandusid suures osas otseselt just Ansipi väljaöeldule. Inimesed tundsid end solvatuna, aga ilmselt lugesid vähesed riigikogu stenogrammi mõttega otsast lõpuni läbi, et aru saada, keda peaminister tegelikult sarjas.  

 

Vähe sellest, teema jõudis ka välismeediasse. Ebatäpsusest või hilisemast üldistamisest alguse saanud pisiskandaalike paisus suuremaks kui oleks pidanud. Mis samas ei tähenda, et Ansip ei käituks vahel üleolevalt või et seda ei teeks aeg-ajalt meie valitsus. Praegusel juhul reageeris aga Ansip tõesti Õhtulehe artiklile ja tal on õigus loota, et tema ees vabandatakse.  

 

Hoolimata eelmärgitust on asja juures hea see, et tundlik teema tõusis teravalt päevakorda ja ACTA ehk võltsimisvastase kaubanduslepingu üle algab laiem arutelu. Ilmselt ehmatas rahva reaktsioon ka Reformierakonda, kust tuli arutelu heakskiitev avaldus ("Reformierakond: võltsimisvastast kaubanduslepingut tuleb parlamendis põhjalikult arutada"). Selline artikkel oleks pidanud aga valmima enne "fooliumimütsikeste protesti".

 

Järgnevalt Andrus Ansipi avaldus:

 

Peaminister Ansip: Kas ma kahetsen?

Peaminister Andrus Ansipi kommentaar 8. veebruaril Riigikogus tehtud ACTA-teemalisele sõnavõtule.

 

Jah, ma kahetsen. Kahetsen, et ma ei arvestanud võimalusega, et iga minu sõna või lauset võidakse kasutada esialgsest kontekstist väljarebituna suvalises kontekstis. Kahetsen, et need kontekstist väljarebitud laused riivasid inimesi, keda ma pole kunagi solvata tahtnud.

 

Kritiseerisin riigikogu infotunnis konkreetse Õhtulehe artikli (06.02.2012) konkreetseid väiteid. Tsiteerigem veelkord Õhtulehe artiklit, nagu see on toodud ära ka riigikogu stenogrammis:

 

„ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta. Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada.“

 

Ma olen kategooriliselt rahva hirmutamise vastu. Ma ei talu, et meid ähvardatakse kohtuta vangi viimisega.

 

Jään oma seisukoha juurde – need Õhtulehes avaldatud väited on haige fantaasia vili ning et väidete autor vajab abi. Nagu riigikogu stenogramm kinnitab, ütlesin sõna-sõnalt nii: „Teate, see, kes midagi taolist väidab…“ . Järgneb kujund, mida kontekstist väljarebituna on ohtralt eksponeeritud.

 

Paraku kuulen raadiost ja telest ning loen ka soliidsest ajalehest, et „peaminister Andrus Ansip leidis kolmapäeval riigikogu infotunnis, et ACTA- vastased võiksid kanda fooliumist mütsi, ning avaldas arvamust, et kõik ACTA-vastased on ilmselt mingeid seemneid söönud“. Ma ei ole kunagi midagi taolist väitnud. Loodan, et valeväidete levitajad vabandavad nende ees, keda nad on solvanud.

 

Paljude kurvastuseks olen endiselt seisukohal, et Eesti liitumine ACTAga on mõistlik. Argumenteeritud väitlus sel teemal on vajalik ja loodan väga, et ka võimalik. Usun, et Riigikogus toimuv debatt tuleb asjalik ja põhjalik.

 

Tunnustan neid arvamusliidreid, kes vaatamata valitsevale hüsteerilisele sallimatusele on julgenud esitada argumenteeritud seisukohti. Hindan eriti kõrgelt Linnar Viigi ja Mihhail Lotmani kodanikujulgust. Muidugi olen pettunud, et oma seisukohtade väljaütlemiseks peab praeguses Eestis olema julge inimene.

 

Meil tasuks kaaluda, kas me tahame kuuluda kokku näiteks Soome, Rootsi ja Taaniga, kes peavad võltsimist patuks ning on ACTA allkirjastanud. Mina tahaks, et Eesti kuuluks Põhjamaade hulka.

 

 

Väljavõte riigikogu stenogrammist 08.02.2012

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! 20 miljonit krooni läks kanalisatsiooni. Te olete täna hästi luulelises meeleolus ja mul on selle üle hea meel. Aga ma ootaksin siiski natuke tõsisemaid vastuseid selle ACTA lepingu kohta. Te juba nimetasite, et mõned riigid ei ole siin veel ühinenud, Slovakkia ja Tšehhi ütlesid sel nädalal sellest lahti ja Poola ka kahtleb selles, mis on avalikkuse ette tulnud. Millest siiski nii palju neid erimeelsusi? Kust tuli jälle see eestlaste selline eriti etteruttavus, et teeme kiiresti ära, nii et mitte keegi siin ei kuulnud, kui ta esimesed allkirjad peale sai?

 

Peaminister Andrus Ansip

Härra Heimar Lenk! Te olete asjast ikka väga valesti aru saanud, Eesti kuulub nende 5 Euroopa Liidu liikmesriigi hulka, kes pole allkirjastanud võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumist, mitte nende 22 hulka, kes on juba ammu allkirjastanud, nagu näiteks Rootsi. Me oleme nende hulgas, kes ei ole allkirjastanud. Kus me ruttasime, ma küsin. Ma ei saa aru nendest inimestest, kes on teinud ACTA-st mingisuguse tondi. Täna hea kolleeg Rein juba tsiteeris Õhtulehte. Ma võtan ka Õhtulehte tsiteerida. 6. veebruar 2012: "ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta." Vaadake, mis meid ees ootab! "Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada." Sõbrad! Põllumajandusega on nüüd täiesti läbi! Laar üritas, ei saanud hakkama, ACTA teeb selle asja ära! Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. (Naer.) Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi! Aitäh!


Share |

Kommentaarid

Uudised

Itella SmartPOST avas 19. juunil uue pakiautomaadi Haapsalu Rimis, suurendades automaatide võrku Eestis 63 automaadini, teatas ettevõte.

Mina kartsin väikesena koeri, kirjutab loomaarst Tiina Toomet Maalehes. „Vastik laps“ räägib mu ema „hakkasid karjuma ja püüdsid mööda mind üles ronida, kui mõni koer vastu tuli. Kusjuures koer ei teinud sinust üldse väljagi. Kust niisugune küll meie peresse sattus?"

Eilsest on Haapsalu promenaadil Tšaikovski pingi juures võimalik taas kuulata tutvustavat teksti helilooja ja Haapsalu seostest ning muusikalõiku 6. sümfooniast, milles on kasutatud motiive eesti rahvaviisist "Kallis Mari". Kuula SIIT Vikerraadio uudislugu koos Tšaikovski pingi juures kõlava muusika ja tekstiga!

Ajavahemikul 1.–17. juuni varastati Paliveres Haapsalu maanteel hoovist batuut. Kahju on 90 eurot.

Reedel, 21. juunil kl 18 avatakse Haapsalu loomekeskuses Jasper Zoova isikunäitus „Laste maailm“. Autor on pühendanud pojale digigraafikatehnikas terve seeria.

Credit24 Suvevolle kolmanda etapi Taebla osavõistluse võitjanaiskonnas mängisid Anu Ljubimova, Kersti Brant, Maigi Koppe ja Eveli Maripuu. Parimasse vollemeeskonda kuulusid Risto Aasa, Meelis Saarmäe, Janar Kuld ja Olev Aasa.

Kokkuhoid on hea ja mõistlik asi, aga kui see muutub asjaks iseeneses ja hakkab laiemas pildis või pikemas perspektiivis ohvreid nõudma või lisakulu tekitama, siis on tegemist lühinägeliku koonerdamisega. Eriti mõttetu ja nii riikluse kui ka riigi majanduse seisukohalt ennasthävitav on koonerdada rahva tervise arvelt, just nagu poleks meil terveid ja kõrge eani töövõimelisi inimesi üldse vajagi.

Horvaatias toimuvatel vehklemise Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti epeemeeskond 7. koha. Otsustavas kohtumises alistati Tšehhi 45:42, teatas vehklemisliit

Kaia Kanepi kohtus Hollandis 235 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiri avaringis kõrgeima paigutuse saanud Roberta Vinciga (WTA 11.) ning pidi tunnistama 3:6, 3:6 kaotust, teatas Delfi

20. ja 21. juunil peetakse suur maakondade jalgpallipäev. Toimub kaheksa maavõistlust, milles osalevad Eestimaa 15 maakonda ja Tallinna linn. Läänemaa koondis kohtub 21. juunil kl 19 Keila staadionil Harjumaaga.

Kolmapäeval, 19. juunil tunnustavad Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu esimees Ülle Erman kuursaalis Läänemaa parimaid koolilõpetajaid. 

ERR: Haapsalus on lõppemas linna ühe kaunima maja remont. Kunagise Wiedemanni gümnaasiumi ruumes alustab tänavu septembris tööd riigigümnaasium. Peenelt restaureeritud majas on näiteks tähetorn ning õlitatud laudpõrandail tänavajalatseis käimise võivad õpilased nüüd unustada. Vaata ERRi telelugu. 

Politsei pöörab 23. juunil Haapsalus peetava võidupüha paraadiga seoses linna külastavate inimeste tähelepanu liikluse ümberkorraldusele.

Järgmisel nädalavahetusel külastab mereväe õppelaev Ristna koos Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni laevameeskonnaga Haapsalut, kus 22. juuni pärastlõunast kuni 24. juuni pärastlõunani peatutakse sealse piirivalvekordoni sadamas.

TV-10 Olümpiastardi mitmevõistluse finaal Rakveres tõi kuni 14-aastaste 9-võistluses võidu Erki Mitmanile Noarootsi koolist.

Haapsalus Eesti kohapealse elukorralduse aktuaalseid küsimusi arutanud Eesti Linnade Liidu volikogu võttis vastu toetusavalduse Haapsalu raudtee taastamiseks. 

15. juunil teatati politseile, et Kuivastu sadama lähistel oli mootorpaadiga merele läinud alkoholi tarvitanud mees. Kadunud isik leiti kella 11.20 paiku Kukeranna lähedalt. Selgus, et tema mootorpaadil oli kütus otsa saanud. 

16. juunil kell 16.32 anti päästjatele teada, et Haapsalu linnas Lihula maanteel tuleb kivist korterelamust paksu suitsu. Päästjate saabudes selgus, et ühes korteris oli põlema süttinud pesumasin ja kustutasid tulekahju. Korterist puudus kohustuslik suitsuandur. 16. juunil kell 23.46 said päästjad teate, et Oru vallas Linnamäe külas põleb ratastraktor. Päästjate kohale saabudes selgus, et omanik oli suurema tulekahju summutanud, päästjad kustutasid masina üle.

"Kas mulle nüüd ainult tundub või ongi spetsialistide poolt läbiviidava küsitluse küsimused koostatud nii nagu arendajale vaja on?" kirjutab Ristil elav riigikogu liige Neeme Suur oma blogis.  Elering soovib alevikku läbivale 110 KV elektriliinile juurde panna ka 330 KV liini ning saatis Risti rahvale küsitluse, mille osa küsimusi ja vastusevariante on aga Suure hinnangul seesugused, mis võimaldavad saada Eleringile sobivaid vastuseid. 

Eile algas Haapsalus Itaalia veinipidu kohvikutes ja galeriides veinide degusteerimisega. 

Eesti Jalgpalliliidu Evald Tipneri karikavõistlustel jalgpallis loositi 1/32 paarid. III liigas palliv Läänemaa jalgpallimeeskond Lihula JK sai loosi tahtel vastaseks meistrisarjaklubi ja kaheksal korral Eesti jalgpallimeistriks tulnud Tallinna FC Levadia.

Jaanitulepeod Läänemaal 21.-23. juunil. 

17.–30. juunil saab Haapsalu kultuurikeskuses näha näitust 1993.-2012. aastate võidupühadest. Näituse koostas Kaitseliidu muuseumi ja Eesti Filmiarhiivi fotokogude põhjal Tanel Lään.

Tänasest pühapäevani peetakse Haapsalus Itaalia veinipidu, kus veinide maaletoojad on andnud degusteerimisvõistlusele üles 43 Itaalia veini.

Ajavahemikul 11.–13. juuni tungiti Taebla vallas Luigu külas talu territooriumil sõidukist kütust. Kahju on 82 eurot. Ajavahemikul 21.–31. mai varastati Oru vallas sõidukitest kütust. Kahju on 990 eurot.